Teie nägemine
Silmad, nende füsioloogia, haigused ja seisundid
Silm
Silm on nagu kaamera. See laseb valgust sisse läbi sarvkesta, mis toimib nagu kaamera ava. Sisselastava valguse hulka reguleerib pupill, mis laieneb ja aheneb, meenutades veidi katikut. Valgus koondub võrkkestale, mis saadab pildi ajju. See toimib valguse (foto) registreerimisel nagu film.
Muud silma struktuurid toetavad nägemisprotsessi. Mõned neist edastavad vedelikke (nt pisaravedelikku ja verd) silma niisutamiseks või toitainetega varustamiseks. Lihased võimaldavad silmal liikuda.Mõned osad kaitsevad silma vigastuste eest (nt silmalaud ja sarvkesta epiteel). Mõned neist on aga «käskjalad», mis saadavad ajule sensoorset teavet (nt sarvkesta valu tundvad närvid ja võrkkesta taga olev nägemisnärv).
Haigused ja kahjustused võivad esineda ükskõik millises silma struktuuris, nii et oftalmoloogia jaguneb paljudeks erialadeks.
-
Ripskeha
-
Kõvakest ehk skleera
-
Pärissoonkest
-
Võrkkest ehk reetina
-
Tsentraallohk
-
Võrkkesta keskne arter ja veen
-
Pimetähn
-
Nägemisnärv
-
Ripsvöötmeke
-
Vesivedelik
-
Sarvkest
-
Pupill
-
Iiris
-
Lääts